Stairway to Philly

USA'sse jõudes seadsime Ülariga eesmärgi, et iga kuu käime kusagile turistiks. Muidu avastame äkki kahe aasta pärast, kui koju hakkame tulema, et aeg on märkamatult käest kadunud. Palju sihtmärke, kuhu minna ja mida näha tahaks, on juba paigas, kuid mõned plaanid tuleb veidike kaugemale tulevikku ootele jätta. Septembri eesmärgiks seadsime Philadelphia. Alustasime lähedalt, kuna üheks komistuskiviks on auto mitte-olemasolu, mis seab olulised piirangud liikumisele. See linn asub meist kõigest pooletunnise autosõidu kaugusel - kiviga visata! Laupäeval, 21.septembril plaanisimegi reisi ette võtta.

Egas' midagi, hakkasin reisi planeerima. Ma ei olnud enne Philadelphiaga eriti kursis (nagu ilmselt enamus USA linnadega). Teadsin, et seal vist on mingid Rocky filmist tuntud trepid ja Eagles-i meeskonna kodulinn (aga neist ei tohi valjusti meie kodus rääkida 🙊). Minu üllatuseks avastasin aga, et tegu on väga suure ja ajalooliselt huvitava linnaga. Näha, teha ja käia on seal sõnuseletamatult palju. Natukene oli raske alguses uskuda, et meie tibatillukesele kodulinnale nii lähedal asub niivõrd võimas Philly. Hea, et see nii lähedal on - saab kasvõi iga nädal käia! 😍

Naiivselt arvasin, et kuna esiteks on tegu suure linnaga ja teiseks on see nii lähedal, siis sinna saamisega (ja ära tulemisega) ei tohiks probleeme tekkida. Alguses oli asi lihtne - vaatasin google maps-st, et oh laupäeval läheb mitu bussi ja sama palju tuleb õhtu poole tagasi ka. Siis mõtlesin, et lähen ja vaatan ikka New Jersey Transiti kodulehelt ka, just to be sure. See oli muidugi viga, sest nende koduleht on paras jämps! Seal peaks olema kogu New Jersey ühistransporti puudutav info. Tegelikkuses aga ei saa sealt mitte muhvinitki aru ja see leht ajab ainult rohkem segadusse. Üleüldse tundub, et paljud kodulehed siin mail on nagu esimesest sajandist pärit. Tänapäeva tehnika võimaldab justkui palju edukamat lehte luua. Aga mida mina ka tean.. Nii siis juhtuski, et ametliku kodulehe pealt ei leidnudki ma, et laupäeval Philadelphiast enne 22:oo õhtul üldse mõni buss tagasi Glassborosse tuleks. Lasin Ü-l ka üle vaadata. Ta selline inspektor netikukeke, et ju leiab mu vea üles ja ütleb, et kuule vaata veelkord. A' vot säh sulle kooki moosiga! Ta ka ei leidnud. Leidis hoopis veel paar kohta, kus väitis, et nädalavahetusel bussijuhid üleüldse puhkavad - nad ka inimesed.

Nii me siis istusime reede õhtul muremõtetega, et kas tõesti ei saagi laupäeval Phillysse turistiks minna?! Klienditeeninduse telefon oli juba kinni, niiet tuli oodata hommikuni. Helistasingi otsekohe kui kõnekeskus avati (salaja lootsin olla esimene helistaja, vahest võidab midagi). Tore onu teisel pool toru ütles, et minge aga rahulikult - bussid käivad iga tunni või paari tagant edasi-tagasi. Teadmisega, et google maps'i tasub ikkagu usaldada, panime enne lõunat Philadelphia poole ajama.

Meie marsruudil Glassborost Phillysse oli täpselt 88 peatust... Igaühes muidugi buss seisma ei jäänud, kuid selle pooleteisetunnise sõidu ajal ei olnud küll vist kordagi bussijuhil võimalust hoogu korralikult üles saada. Muudkui jändas selle gaasi ja piduriga. Sellegi poolest oli huvitav näha kui palju erinevaid väikeseid linnakesi tee peale jääb. Rikas piirkond vaheldub vaesega ja vastupidi. Eriti enne üle silla Philadelphiasse jõudmist, võis näha päris jubedaid pilte poolenisti mahajäetud ja hädises seisus majadest ning inimestest nende ümber.

Reisi planeerides panin meile paika suhteliselt tagasihoidliku nelja ja poole kilomeetrise vahemaaga marsruudi, et võiks päeva pigem rahulikult võtta. Kõike ei pea ju kohe ära vaatama, midagi võib mõneks teiseks korraks ka jätta. Astusimegi bussilt maha kohe peale Ben Franklini silla ületamist Franklin Square pargi ääres. Võtsime varjulises kohas istet, et Ülar oma päeva esimese söögikorra ära saaks süüa. Tema lõunasöögi võtame võimalusel alati kaasa. Tal on kindlalt paigas, kui palju ta peab päeva jooksul sööma ning sellises koguses liha kusagil väljas süües naljalt ei leia (kui just miljokas ei ole). Franklin Square park on väike aga imeilus. Keset parki ilutseb suur purskkaev, keerlev karussell, minigolfi rada ja muidugi burksiputka. Tõeliselt armas koht, kus väike piknik pidada. Esimene mulje Phillyst oli juba paljulubav 👰

Meie planeeritud marsruut kaardil

See purskkaev tegi igasugu imetrikke veejugadega 👏

Edasi suundusime Liberty Bell'i juurde. See on Ameerika iseseisvuse ikooniline sümbol ja üks kuulsamaid vabaduse sümboleid maailmas. Küll aga ei arvestanud me rahvamassiga, mis laupäeval Philadelphiat tabab. See "Vabaduse Kell" on niivõrd kuulus turisimiobjekt, et järjekord kella juurde on üüratu. Mõtlesime, et eks me oleme oma elus juba neid kirikukellasid omajagu näinud ka. Pealegi nägime ju ära Independence Hall'i (hoone, kus kuulutati välja USA iseseisvusdeklaratsioon), kus algselt kuulus kell oma tööd tegi.

Independence Hall

Lõunatama läksime Reading Terminal Market'sse, mis on üks Ameerika suurim ja vanim avalik turg. See on nagu üks suur tohuvabohu, kus pakutakse kõike - nii kohapeal kasvatatut kui eksootilisi toite, uskumatuid liha- ja juustuvalikuid, mereande, pagaritooteid ja maiustusi. See on küll hämmastav koht, mis võtab silme eest kirjuks, aga samal ajal oli see ka niivõrd ülerahvastatud, et tahtsin ruttu midagi süüa valida ning ära minna. Rahvarohked kohad ei ole kaugeltki mu lemmikud. Peagi leidsimegi ühe veits lühema järjekorraga tänavatoiduputka, kust õiglase hinnaga süüa sai. Jackpot! See kästiööburx maitses imehea ja täitis kõhu just õiges koguses, et jaksaks edasi ka tatsata.

Jalutuskäik Philadelphia kuntsimuuseumi juurde, kus asuvad kuulsad Rocky trepid ja kuju, oli ääretult põnev. Tee peale jäi muuhulgas näiteks Philly raekoda, möirgavad dinosaurused, eesti lipp ja holokaustis hukkunutele mõeldud mälestussammas, kus kirjas ka Klooga koonduslaager. Selliseid pisiasju meie väiksel turismireisil märgata oli südantsoojendav. Üleüldse on Philadelphia üks ilus ja põnev linn. On küll suur ja rahvarohke, kuid jättis sellegi poolest sooja tunde. Ilmselt aitasid siinjuures kaasa väikesed pargikesed, rohelised lapid keset tänavapilti ja vägevad purskkaevud.

Meie põhiline eesmärk Phillysse sõites oli joosta üles mööda Rocky treppe. Nii lahe oli vaadata, kuidas inimesed jooksid üles-alla mööda neid kuulsaid treppe, filmist tuntud muusika taustaks mängimas. See melu ja vaade, mis ülevalt avanes, oli vägev. Ootan juba järgmist reisi, et avastada kohti, mis kõik seekord nägemata jäid. Eks ole näha, mis reisi oktoober võimaldab ette võtta, kuid mingi vägev turistikas siit kindlasti tuleb. Nõnda et stay tuned 😉
Pildid ütlevad ehk rohkemgi kui sõnad, niiet klõpsa peale ja naudi galeriid ❤