First things first

Paaril järgmisel päeval oli meil uni juba kella kuue ajal hommikul läinud #ajavahe Meie õnneks oleme Eesti ajast 7h taga pool, mis tähendab, et uni tuleb vara peale ja läheb vara ära ka. Seetõttu pole mingit päeva maha magamist ja saame toimetustega varakult pihta hakata.

Sissekolimise päeva õhtul koputas meie uksele tol hetkel veel ainuke majanaaber - alumiselt korruselt Mark, kes tuli lihtsalt hellou ütlema. Rääkisime tükk aega juttu ja tegime tutvust. Mark õpib Rowanis keemiaga seotud erialal ja on pärit kusagilt Pennsylvaniast. Mark on väga tore tüüp, tal on väga puhas auto ja ta armastab eesti šokolaadi! 👍 

Mark on hästi tore ka selle pärast, et tal on auto (mis ei meenuta prügimäge) ja kaugemate sõitude puhul ei pea me enam uuberit kasutama. Hinnavõrdluseks - üks Walmart-i reis uuberiga maksab veits üle 20 dollari, aga Mark'iga kõigest üks eesti šokolaad. Nagu ütleks Michael Scott: "It's a win-win-win situation".

Source

Järgmise päeva eesmärk oli leida esimese asjana mõni spordisaal, kuhu trenni minna. Ülar oli juba kaks päeva ilma trennita ja selline asi ei kõlba küll mitte kuskile. Suht kiiresti leidsimegi LA Fitness-i, mis pakkus 5 päevast tasuta prooviaega. See sobis meile ideaalselt, kuna alates septembrist pidi Ü saama koolis tasuta jõuksis käia. Vajasimegi ainult mõnda lisapäeva, et uue kuu alguseni välja vedada.

LA Fitness asub meist kõva poole tunni jalutuskäigu kaugusel. Niiet kui hommikul kohe trennis ära käia, siis ma saan oma 10 000 sammu täis ja võiksin ülejäänud päeva vabalt aint voodis ringi käkerdada ja keegi ei saaks mulle midagi öelda.. 💪 Tegelikkuses muidugi käkerdasime hoopis mööda erinevaid poode ringi, et aru saada, kus midagi müüakse ja mis variandid meil siin üldse on. Oiii kuidas mulle meeldib poodides käia 😍 ja kui palju lahedat kraami ma leidsin, mida Ülar osta ei lubanud...💞

Vähemalt sain oma Dunkin' Donutsi kohvi ❤✌ 

Üks piiisikene osa lahedatest asjadest 😄

Peale jõukat läksimegi kohe uurima erinevaid interneti- ja kõneaja teenuse pakkujaid. Meil ei olnud kummalgi veel USA telefoninumbrit ega netiühendust ja see muutus tasapisi probleemiks. Suht kiiresti jõudis meieni arusaam, et ega meil siin oma jaapani ja hiina käkkidest telefonidega palju variante pole. Minu Huawei P20 soovitati kohe nurka visata. "It's forbidden here!" Tundsin ennast nagu eriti badass kriminaal. Aga ma polnud selle nurkaviskamise lahendusega eriti päri. Ma olen nimelt väga rahul oma telefoniga ja naljalt ümber ei vahetaks. Vastukaaluks Ülari vana Sonyle, mida me ei julenud õieti taskust väljagi võtta, sest see lutsukivi naerdakse isegi Eestis välja 😄 Aga narri meest, mitte mehe mütsi, eksole ju!

Sel päeval tulimegi tühjade kätega koju tagasi. Tegime ka internetis veidike rohkem uurimistööd ja kaalusime variandid hoolega läbi, et mis lahendus kõige mõistlikum oleks. No näiteks Sprint-l on kampaania, mis annab $25 eest kuus piiramatu neti ja tasuta kõned-sõnumid. Tingimusel, et tuled omaenda olemasoleva telefoniga (meie omad muidugi ei sobinud). Aga võrreldes teiste pakkumistega on see ikka hullult soodne. Kuna siin on aga telefonid enamus lukus ühe või teise teenusepakkuja all ning paljusid telefone, mis Euroopas tavapärased, siin üldse teenusepakkujaga liita ei saa, siis pidimegi mõtlema, et kas peame mõlemad omale uued telefonid ka ostma või saame kuidagi muud moodi hakkama!?

Ü-l oli nagunii plaanis oma Sony välja vahetada, niiet tellisime talle e-bayst 50 dollariga uue (ja täiega normi) LG ning võtsime selle Sprint-i pakkumise. Ma olin kangekaelne ning ei kavatsenud oma Huaweist heast peast loobuda. Õnneks saatis Rowan University Ülarile juba Eestisse mingi kõnekaardi variandi (T-mobile). See pakkus 3+3 kuud 60 dollariga, niiet katsetasin seda. Sobis, töötab ja kõik omadega rahul.

Trennis käimisest, nii minu kui Ülari seisukohalt, plaanin mõni teine kord pikema kirjariba teha. Võtan Ü siis postituse kirjutamiseks kampa ka.

Järgmine kord aga lähemalt juba Ülari uhkest ülikoolist (mille osas on mul muide tugev kahtlus, et tegelikult paigutas sorting hat ta Gryffindori majja).

Lubasime, et kui ükskord ussa jõuame, siis üks esimesi kohti, kuhu läheme, on TACO BELL! 

THIS IS JUST YUMMERS!