Tsau-bakaa Esto-ni-a ❤
Alustasime oma reisi USA-maale 22. augusti vara-vara-varahommikul. Tallinna lennujaama viisid meid minu vanemad. Ülari emps ja paps saatsid Kuivastusse. Pealinna otsustas kaasa tulla ka minu kõige väiksem vend, kes arvas, et kuna niiii vara on vaja ärgata, siis peaks üldse riietega magama minema, kuna nii vara hommikul ei jõua keegi riideid selga panna 💡
Igatahes ootas meid lennujaamas ees juba Karmen, kes tegi õnneks hästi ruttu kallid ja tsaud ära. Vastasel korral oleks ma 2-3 tundi lennujaamas lahtise kraaniga pidanud seisma💦 Lennujaama jõudsime nagunii pigem varem kui hiljem, see tähendab, et rahulikult tunnike saime oodata enne kui meie check-in üldse algas. Seal muidugi selgus, et Ü andmetega on mingi probleem ja tädi ei saanud talle Oslo - New York piletit anda. Andis ainult Tal - Oslo pileti. Tädi arvas, et mure võib olla selles, et Ülaril on nimes täpitähed, mispärast ühes kohas on kirjutatud ta nimi "Ular" ja teises "Uelar", seepärast ei pane süsteem asju omavahel kokku. Õnneks oligi meil Oslos umbestäpselt 7 h aega murele lahendus leida.
Tegime siis lõpuks minu perega ka tsau ära ja asusime teele. Ütlen kohe ära, et lennujaamas poetasin ainult mõne üksiku salajase pisara, aga olen valmis, et paari nädala jooksul tuleb siin mingi breakdown, mis mu korraks rajalt maha võtab 💁 aga noh, mis sa inimene hädaga ikka peale hakkad, elu on selline 😃
Lend Tallinnast Oslosse oli päris ebamugav, aga õnneks lühike - ainult poolteist tundi. Oslos otsisime ühe mõnusa aknaaluse koha, kuhu oma tavaariga maha istuda. Käisime vaheldumisi mööda lennujaama otsimas inimest, kes meid selle Ülari piletiga aidata saaks. Kolmandal korral õnnestus mul leida üks tark ja tore naine, kes meid "võib-olla aidata oskab". Tema ütles, et nimega ei ole siin küll mitte mingit pistmist. Probleem on hoopis Ülari viisaga 😐 ee, the what, the why and the hell no?! Palju Targem Tädi palus meil minna ootama oma väravate juurde ning lubas ise ennem juba rääkida õigete inimestega, kes meid siis väravate avanedes aidata saavad.
OK, ootasime oma pardale pääsu, väike närvikõdi sees, et okou, äkki ei lastagi edasi 💩 Muidugi olime kohe ninapidi Nr 16 värava ees, valmis esimesel võimalusel sisse tormama. Kui uus (ja veel targem) tädi tuli, võtsime suuna otsejoones tema laua juurde. Tädi tegigi mõned telefonikõned, kirjutas midagi oma tähtsasse arvutisse ja voilaa - Ü sai oma lennupileti kätte! 👏
Lend Oslost New Yorki oli õnneks suppermugav ja 8 tundi möödus võrdlemisi kiirelt. Maandusime New Yorgis kohaliku aja järgi 20:35. Olime ajagraafikust pool tundi maas, mis jättis meile kõigest 1,5 tunnise vahe bussi väljumiseni Manhattanilt. Sinna sisse pidi mahtuma check-out, kohvrite kätte saamine, takso leidmine, sõit bussijaama, sealne check-in kohvritele ja õige bussi leidmine 🙉
Otsustasime, et we can do this! Ja jõudsimegi 10 min varem bussijaama, leidsime üles koha, kus kohvritele check-in teha ja... ootasime 10 min sabas, kuigi meie ees oli täpselt 1 inimene... New York i guess? 😃 Kui me lõpuks hästi tasakesi ja euroopalikult häält tõstsime, et hei, vabandage, aga meil läheb 1 min pärast buss, kas pliis saaks ruttu pagasi ära checkida, siis leidis tädi üles oma energiavarud ning selle ühe minutiga saimegi asja korda - hooray!
Korjasime oma viimased lootusekiired kokku ja hakkasime oma viie kotiga bussiterminali poole jooksma.... kus avastasime eest umbes miljon (okok, maksimaalselt 50) inimest. Mitte midagi ei saanud aru, niiet läksin infost küsima, mis toimps. Tuli välja, et me oleks võinud jala ka sealt lennujaamast bussijaama tulla, kuna kõik bussid hilinesid. 👌
Kell oli 23:05 ja kell 22:00 väljuma pidav buss ei olnud isegi lähteasendis mitte 😅 Long story short - meie buss, mis pidi väljuma kell 11 õhtul, hakkas sõitma peale kella 1'te öösel. Selleks ajaks olime reisinud ligemale 30 tundi jutti ja mina konkreetselt kohati magasin püstijalu 🐼 Ühesönaga - vahest on delayed päris toredad, sest muidu oleks me ilmselt bussist maha jäänud ja võinud lihtsalt oma varbaid seal näksida. Kui aga natuke toriseda, siis 2h räpases New Yorgi bussiterminalis oma kolme kohvri otsas kükitada, pole ka kõige lõbusam tegevus 😶
Kella 4 paiku hommikul jõudsime lõpuks oma uude kodulinna - Glassborosse, kus esimese öö (või pigem hommikupooliku) veetsime motellis. Järgmisel (või noh samal) päeval alustasime juba uute seiklustega, mis hõlmas endast kolme kohvrit, võõrast linna, uubereid ja väga räpaseid autosid.
Sellest lähemalt järgmises postituses 👉
Tood-a-loo kangaroo
Igatahes ootas meid lennujaamas ees juba Karmen, kes tegi õnneks hästi ruttu kallid ja tsaud ära. Vastasel korral oleks ma 2-3 tundi lennujaamas lahtise kraaniga pidanud seisma💦 Lennujaama jõudsime nagunii pigem varem kui hiljem, see tähendab, et rahulikult tunnike saime oodata enne kui meie check-in üldse algas. Seal muidugi selgus, et Ü andmetega on mingi probleem ja tädi ei saanud talle Oslo - New York piletit anda. Andis ainult Tal - Oslo pileti. Tädi arvas, et mure võib olla selles, et Ülaril on nimes täpitähed, mispärast ühes kohas on kirjutatud ta nimi "Ular" ja teises "Uelar", seepärast ei pane süsteem asju omavahel kokku. Õnneks oligi meil Oslos umbestäpselt 7 h aega murele lahendus leida.
Tegime siis lõpuks minu perega ka tsau ära ja asusime teele. Ütlen kohe ära, et lennujaamas poetasin ainult mõne üksiku salajase pisara, aga olen valmis, et paari nädala jooksul tuleb siin mingi breakdown, mis mu korraks rajalt maha võtab 💁 aga noh, mis sa inimene hädaga ikka peale hakkad, elu on selline 😃
Lend Tallinnast Oslosse oli päris ebamugav, aga õnneks lühike - ainult poolteist tundi. Oslos otsisime ühe mõnusa aknaaluse koha, kuhu oma tavaariga maha istuda. Käisime vaheldumisi mööda lennujaama otsimas inimest, kes meid selle Ülari piletiga aidata saaks. Kolmandal korral õnnestus mul leida üks tark ja tore naine, kes meid "võib-olla aidata oskab". Tema ütles, et nimega ei ole siin küll mitte mingit pistmist. Probleem on hoopis Ülari viisaga 😐 ee, the what, the why and the hell no?! Palju Targem Tädi palus meil minna ootama oma väravate juurde ning lubas ise ennem juba rääkida õigete inimestega, kes meid siis väravate avanedes aidata saavad.
OK, ootasime oma pardale pääsu, väike närvikõdi sees, et okou, äkki ei lastagi edasi 💩 Muidugi olime kohe ninapidi Nr 16 värava ees, valmis esimesel võimalusel sisse tormama. Kui uus (ja veel targem) tädi tuli, võtsime suuna otsejoones tema laua juurde. Tädi tegigi mõned telefonikõned, kirjutas midagi oma tähtsasse arvutisse ja voilaa - Ü sai oma lennupileti kätte! 👏
Lend Oslost New Yorki oli õnneks suppermugav ja 8 tundi möödus võrdlemisi kiirelt. Maandusime New Yorgis kohaliku aja järgi 20:35. Olime ajagraafikust pool tundi maas, mis jättis meile kõigest 1,5 tunnise vahe bussi väljumiseni Manhattanilt. Sinna sisse pidi mahtuma check-out, kohvrite kätte saamine, takso leidmine, sõit bussijaama, sealne check-in kohvritele ja õige bussi leidmine 🙉
Otsustasime, et we can do this! Ja jõudsimegi 10 min varem bussijaama, leidsime üles koha, kus kohvritele check-in teha ja... ootasime 10 min sabas, kuigi meie ees oli täpselt 1 inimene... New York i guess? 😃 Kui me lõpuks hästi tasakesi ja euroopalikult häält tõstsime, et hei, vabandage, aga meil läheb 1 min pärast buss, kas pliis saaks ruttu pagasi ära checkida, siis leidis tädi üles oma energiavarud ning selle ühe minutiga saimegi asja korda - hooray!
Korjasime oma viimased lootusekiired kokku ja hakkasime oma viie kotiga bussiterminali poole jooksma.... kus avastasime eest umbes miljon (okok, maksimaalselt 50) inimest. Mitte midagi ei saanud aru, niiet läksin infost küsima, mis toimps. Tuli välja, et me oleks võinud jala ka sealt lennujaamast bussijaama tulla, kuna kõik bussid hilinesid. 👌
Kell oli 23:05 ja kell 22:00 väljuma pidav buss ei olnud isegi lähteasendis mitte 😅 Long story short - meie buss, mis pidi väljuma kell 11 õhtul, hakkas sõitma peale kella 1'te öösel. Selleks ajaks olime reisinud ligemale 30 tundi jutti ja mina konkreetselt kohati magasin püstijalu 🐼 Ühesönaga - vahest on delayed päris toredad, sest muidu oleks me ilmselt bussist maha jäänud ja võinud lihtsalt oma varbaid seal näksida. Kui aga natuke toriseda, siis 2h räpases New Yorgi bussiterminalis oma kolme kohvri otsas kükitada, pole ka kõige lõbusam tegevus 😶
Kella 4 paiku hommikul jõudsime lõpuks oma uude kodulinna - Glassborosse, kus esimese öö (või pigem hommikupooliku) veetsime motellis. Järgmisel (või noh samal) päeval alustasime juba uute seiklustega, mis hõlmas endast kolme kohvrit, võõrast linna, uubereid ja väga räpaseid autosid.
Sellest lähemalt järgmises postituses 👉
Tood-a-loo kangaroo
 |
| Aitas check-in'i teha <3 i=""> |
 |
 |
| Järgmise lennu ooteaja sisustamine polnud mu jaoks mingi probleem, kuna mul lihtsalt liiga lahedad (endised)töökaaslased <3 i=""> |
 |
| Circle K's on paremad... 😂 |
 |
| Lendasime Norwegian Airlines'ga |
 |
| Hometown 💓 |
Comments
Post a Comment